Näitus Torupilli Juss - Hiiumaa kuulsaim rahvapillimees

02.03.2017 18:00 kuni 31.03.2017
Pärimusmuusika ait

Torupilli Juss EFA 0 28304 ftTorupilli Juss – Hiiumaa kuulsaim rahvapillimees

Näituse avamine on 2. märtsil kell 18.00

Torupilli Juss, kodanikunimega Juhan Maaker sündis 14. (vana kalendri järgi 26.) märtsil 1845 Hiiumaal Emmaste kihelkonas Muda külas Liso ja Andrus Maakeri peres teise lapsena. Lisaks Juhanile oli peres veel vanem õde Ingel, hilisema nimega Seppel (1838-1867) ja noorem vend Priidu Maaker (1858-1926).
Nagu toona loomulik ja kombeks oli, pidas ka Jussi pere põldu. Lisaks sellele oli Jussil kahemastiline purjekas Viidemann, millega ta kuni esimese maailmasõjani 1914. aastal põhiliselt Tallinna rahvale küttepuid vedas.
Torupillimäng ei olnud Jussil esikohal kuni viimase elukümnendini. Siiski oli see pill talle olnud elu aeg hingelähedane.
Noor Juss alustas torupilli mänguga umbes 10 aastaselt. Seda pilli õpetas talle vana Valgu kõrtsmik Peet Maripuu, kes „oli võinud puhuda lugusid pulma algusest kuni lõpuni“. Tema naine Kreet pidanud pulmades aga supimoori ehk peakoka ametit ja nii nad rännanudki ühest pulmast teise.

Jussi tee kuulsusele sai alguse pärast tütre Anni ja abikaasa Liso surma, mille järel andis Juss kõik oma põllud ja hooned oma sugulasele Maarja Mikelseinile, saades vastu sooja toa ja prii ülalpidamise elu lõpuni.
Nii algas 76 aastaselt Jussi uus elu, mille ta põhendas täielikult torupilli mängimisele ja rahva ees esinemistele.
Jussi esimene suur avalik esinemine toimus 1922. aastal. Just siis tegi Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnas töötanud August Pulst ettepaneku korraldada muuseumi igaastane pidu esinduslikus Estonia kontserdisaalis koos rahvaliku eeskavaga. Nii toimuski 8. aprillil 1922 Estonias suur „Muuseumi pidu“, mille kavalehel oli esinejate hulgas ka 77-aastane “Torupilli Juhan Hiiumaalt”. Kusjuures sellises saalis ja nii suure rahva ees ei olnud ta veel kunagi esinenud.
Selle ülesastumisega sai Jussi tee kuulsusele tõelise hoo sisse. August Pulst kirjeldab: “Kui siis järg tema kätte jõudis ja ta oma pillil “Teemarsiga” lavale marssis, siis ei olnud aplausidel tulvil täiskiilutud saali ees enam lõppu. Otse marru mindi.”
Nagu sellest kirjeldusest aru saada, õnnestus Jussil esimene esinemine hiilgavalt. Ja nagu tunnistas August Pulst: “Juss lõi läbi. Tema populaarsus ja kuulsus hakkas järsku tõusma. Torupillil seisis ees võidutee”.
Võidutee ootas tõesti nii torupilli ki ka Jussi. Järgneva seitsme aasta jooksul osales Juss kuuel rahvamuusikute ringreisil, esinedes 103 saalis 206 kontserdil ja koguni 52 505 inimesele.

Kuid Jussi populaarsus ei olnud suur mitte ainult kontserdisaalides. Teda jagus ka mitmele poole mujale.
Jussi lugusid sai kuulata nii raadiost kui grammofoniplaatidelt. Samuti ehtis tema kuju toonaseid paberossikarpe. Tänu August Pulsti organiseerimisele tehti Eesti rahva muuseumi tellimusel Jussist ka kipsist büst, mille puhul teda tema enda sõnul “jipski” sisse asetatud. Praegu on see omaaegse tuntud skulptori Ferdinand Sannamehe büst hoiul Teatri- ja muusikamuuseumis.
Lisaks jõudis Juss üles astuda ka kinolinal. 1924.aastal valminud ja Konstantin Märska filmitud rahvusromantilises draamas “Mineviku varjud”, mis rääkis muistsete eestlaste elust ja võitlusest ordurüütlitega, lõi teiste hulgas kaasa ka Torupilli Juss “mängides kivil, tehes hüppeid ning liigutusi, mis temale nii omased”. Kahjuks on see Eesti esimene täispikk mängufilm hävinenud ning Jussi roll selles säilib vaid kirjeldustes.

Nii, nagu esimene, toimus ka Jussi viimane suurem esinemine Estonia kontserdisaalis. See leidis aset 1929. aastal seoses 1. mai vastuvõtuga. Talv tundus sel aastal karm ja kevad hiline olevat, sest kirjelduse järgi saabus Juss Heltermaalt Tallinnasse jäälõhkujaga, mille ülesandeks olnud “laevateed jääst läbi lõhkuda”. Sellest hoolimata nimetanud Juss seda merereisi “kuninga sõiduks”.
Kui Pulst teda kontserdilt Balti raudteejaamast koju saatis, ütles Juss heatujuliselt. „Kui jelle pidu teete, teatage ikke mulle ka, tulen ealmeelega!“
Seepärast ütles August Pulst pärast Jussi surma: “Elurõõm aga on igale inimesele sama vajalik, nagu elustav päike meie viljapõldudele ja aianditele. Torupilli Juss on oma eluülesande selles osas ausasti täitnud. Mälestus temast jääb püsiv ja hea."
Torupilli Juss suri oma kodus 21. septembril 1930.

Aivar Viidik

Näituse koostamist on toetanud: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Rahvusarhiiv, SA Hiiumaa muuseumid, Kultuurkapital.

 

Jussi enda loodud lood

1. Hiiu valts
2. Hiiu pruudilugu
3. Vene paruski
4. Mustlase kargutants, ka lihtsalt Kargutants
5. Baptistide lugu
6. Labajala valts
7. Kalameeste lugu
8. Pulma lõppelugu
9. Saksamaa valts
10. Rahva polka
11. Mustlase polka
12. Juudi polka
13. Viru mage
14. Tüdruku lugu
15. Noorepaari lugu
16. Tee luuda, too luuda
17. Kui Punapart Musku läks
18. Supimoori lugu, Supimoori valts
19. Veimevaka lugu
20. Ringmäng
21. Orja peksulugu
22. Ilus valts
23. Teine valts
24. Isa kiusu lugu
25. Teemarss
26. Vabariigi polka

Sündmuste kalender