Algab registreerimine XV üleriigilisele võistumängimisele

Osa võtma on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Igas pillirühmas osalejalt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -piirkonnast või on muud moodi mängijaga seotud. Esituse pikkus koos omapoolse lugusid tutvustava tekstiga on 5–7 minutit.

Esimene üleriigiline võistumängimine toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas 2009. aasta mais ning sellest ajast saati on võistumängimisi korraldatud igal aastal. Pärimusmuusika Aidal täitub märtsis 15 tegevusaastat ning seekordne võistumängimine on samuti viieteistkümnes.

“Esimesel võistumängimisel tunnustuse saanud noortest muusikutest tunneme tänapäeval juba väga mitmeid nimesid. Kaisa Kuslapuu sai hiljuti oma ansambliga Eesti muusikaauhindadel aasta autorialbumi tiitli, Paul Neitsov täidab kitarriga kontserdisaale ja telesaateid. Paul on väga hea näide kaasaegsest soolopillimehest, kes suudab esineda ka üksi,” rääkis Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa.

Selle konkursi keskmes ei ole aga kaasaegsete autorite muusika. “Võistumängimisele ootame eelkõige põlvkondade filtri läbinud pärimusmuusikat ehk soovitan esituseks valida lugusid, mida on Eestis juba aastakümneid mängitud või hoopiski arhiivist mõni pärl välja otsida. Hindame pärimusliku pilliloo või laulu funktsiooni ja stiili tundmist ning vastava tunnetusega esitamist, me ei oota võistumängimisel näiteks pop-muusika võtmes töötlusi,” lisas Noormaa.

Võistumängimine pakub noortele võimaluse mängida sellist vanemat pärimusmuusikat, mille traditsioonilised esituse kohad, nagu näiteks kiigeplatsid ja külapeod, on juba hääbunud. Osalejatel soovitatakse repertuaari valimisel mõelda loo või laulu algfunktsiooni peale, et näiteks tantsule kutsuva loo algmaterjaliks ei satuks hällilauluviis. Sobiva loo võib leida ka Eesti Pärimsumuusika Keskuse pärimusmuusika noodikogust: https://www.folk.ee/opi/noodikogu/

Mängijad jagunevad pillirühmadesse, milleks on kandled, lõõtsalised, poogenpillid, pärimusmuusika puhkpillid, näppepillid ning avatud klass, kuhu kuuluvad kõik ülejäänud pillid. Lisaks pillimängijatele oodatakse võistumängimisele ka lauljaid, kelle repertuaaris kõlab regilaul ja uuem rahvalaul. Avatud on ka juba tavaks saanud eraldi rühm pärimuslikule omaloomingule, milles on võimalik osaleda kõikide pillide või lauluga. Selles rühmas tuleb esitada kaks pala, mis on osaleja enda loodud.

2009. aastal “avatud klassis” vanema vanuserühma parimaks pillimeheks tunnistaud Paul Neitsov meenutab, et tänu võistumängimisest osavõtmisele läks tal esinemishirm väiksemaks. Toona esitatud lugudest mängib ta Sangaste kihelkonnast pärit “Vanaemamängu” aeg-ajalt kontsertidel praegugi. “Verinoorele pillitinistajale oli võistumängimisel saadud kogemus ja tunnustus suur julgusesüst edaspidiseks. Tekkis arusaamine, et võib küll pilli edasi harjutada. Aasta pärast oli mul Ando Kivibergi palvel juba esimene teleesinemine Terevisioonis. See oli hirmus tunne, aga kuskilt pidi pihta hakkama ja olen selle eest väga tänulik,” jagas oma mälestusi Neitsov.

Žürii, mille koosseisus on Aime Reier, Merike Paberits, Jaanus Põlder, Eeva Talsi, Henrik Hinrikus, Andres Teppo ja Krista Taim, on palutud hindama mängijate traditsioonitundmist, individuaalset lähenemist ning meisterlikkust. Selle põhjal valitakse välja iga pilli- ja mängurühma ja vanusegrupi parimad ning Grand Prix võitja, kes saab Eesti Kultuurkapitali stipendiumi 500€ ning võimaluse esineda XXX Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil.

Võistumängimisele registreerimine lõpeb 7. aprillil.

Registreerimise ja tingimuste kohta leiab lisainfot Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt:
https://www.folk.ee/sundmused/event/12-kontsert/2589-xv-ueleriigiline-voistumaengimine

Foto: 2022. aasta üleriigilise võistumängimise võitja Uku Zolgo (foto: Kärt Petser)