Eesti Pärimusmuusika Keskus tõi 2024. aastal kokku üle 57 000 külastuse ja pälvis mitmeid tunnustusi

2024. aasta oli Eesti Pärimusmuusika Keskusele edukas ja sündmusterohke. Kokku tehti keskuse korraldatud sündmustele aasta jooksul üle 42 000 külastuse, ületades eelmist aastat mõne tuhande võrra, jäädes aga covidi-eelsele ajale veel mitme tuhande külastusega alla. Koos teiste korraldajate sündmustega Pärimusmuusika Aidas kogunes külastusi aasta jooksul üle 57 000.

Suvine maiuspala, XXXI Viljandi pärimusmuusika festival, kogus nelja päeva jooksul kokku 27 000 külastust. Festivali atmosfääri ja kvaliteetse programmiga külastuskogemuse loomise nimel oli ametis üle 600 inimese – tiimipealikud, vabatahtlikud, koostööpartnerid, teenusepakkujad, käsitöömeistrid, kauplejad. Oma panuse andis seega keskmiselt üks inimene 45 külastaja kohta.

Viljandi pärimusmuusika festival valiti 2014. a. loodud Green Destinations Internationali poolt tähelepanuväärselt Green Destinations TOP100 edulugude sekka, tõstes esile festivali jätkusuutlikkust ning noortele suunatud algatusi.

Kevad- ja sügishooajal kujunesid aga publiku lemmikuteks Pärimusmuusika Lõikuspidu ja Marko Matvere päevane kontsertkohtumine. Keskuse juhataja Tarmo Noormaa sõnul tehti lõikuspeol seekord koostööd pärandusfestivali korraldava TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga, kes keskendus töötubadele ja konverentsile ning Eesti Pärimusmuusika Keskuse ülesandeks jäi muusikaprogrammi loomine. "Oli au panustada nii väärikasse sündmusse, mis tõi Viljandisse kokku pärimuskultuurihuvilsed üle maailma," toonitas Noormaa.

Pärimusmuusika Lõikuspeo kavas olnud auhinnagala Etnokulp tõi kokku 2242 hääletajat ning ETV vahendusel kandus sündmus 38 000 vaatajani.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse programmi- ja haridusvaldkonna juht Margit Kuhi tõstis aga esile pärandusfestivali ja lõikuspeo raames toimunud IV Eesti Ringi. Tegemist oli Eestis pärimus- ja maailmamuusikat õppivate tudengite ning õppejõudude kokkusaamisega, mis ühendas 50 osalejat. “See traditsiooniks kujunenud sündmus on oleviku ja tuleviku tugisambaks ühise võrgustiku ja koostöö raames. Arvan, et oleme suutnud läbi erinevate sündmuste ühendada ja kokku tuua erinevate põlvkondade inimesi, luues ja kasvatades oma kogukonda,” kõneles Kuhi.

Väljaspool Viljandit korraldas keskus üksteist kontserti, tõmmates kaasa 1827 külastajat, mida on pea poole rohkem kui mullu. Populaarsemaiks neist kujunesid Vabariigi Pillimeeste ringreisi kontserdid üheksas maakonnas. “Rõõmu teeb see, et ehe muusika ja karismaatilised pillimängijad on Eestis suure au sees, mida tõestavad täissaalid ja suur huvi pillimeestega kohtumise vastu,” rääkis keskuse juhataja.

Samuti tõi Noormaa esile Vabariigi Pillimehe konkursi, kus finalistide seas võitis publiku südame Toomas Valk: "Toomas on karmoškamängijate kogukonna inspiratsioon ja suurepärane näide meie pärimusmuusika elujõust. Ta on oma eeskujuga loonud tugeva ja pühendunud kogukonna."

Lisaks Pärandusfestvalile äratasid publiku huvi mitmed teised Eesti Pärimusmuusika Keskuse koostöösündmused. Tallinn Music Weeki Viljandi pärimusmuusika festivali lava kontserdid, 1. juuni Lastepäev Viljandi Arkaadia aias ja Pärimusmuusika Aida advendilaat tõid kohale tuhandeid inimesi.

Haridustegevusse oli kaasatud 2024. aastal märkimisväärne hulk noori: koolikontsertidest sai osa 5100 õpilast, aktiivõppepäevadest ja laagritest võttis osa 624 noort ning üleriigilisel võistumängimisel osales 62 noort muusikut.

Pärimuslabori eestvedaja Margit Kuhi pälvis 2024. aastal Eesti Folkloorinõukogu aasta teo tiitli. See tunnustus anti välja kolmele tuhandele Ida-Virumaa koolilapsele 2023. aasta sügisel kohalikku pärimust ja muusikapärandit tutvustanud ettevõtmise eest.

Samuti tunnustati MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskust Viljandimaa aasta vabaühendusena. Selle tiitli andis Viljandimaa Arenduskeskus koos Viljandi Omavalitsuste Liiduga, tunnustades Keskuse panust Eesti kultuurielu rikastamisse ja pärimustraditsioonide elushoidmisse.

Foto: Taavi Bergmann / Eesti Pärimusmuusika Keskus