Kolm Vabariigi Pillimeest löövad pillid helisema üheksas maakonnas

“Soolopillimäng on pärimusmuusika selgroog. Me tahame seda au sees pidada ning nende vabariigi tasemel muusikute karismat ja osavust puistada üle Eesti, kuna pärimusmuusikast osasaamine on igaüheõigus”, rääkis Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa.

Juhan Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Kontsertidele lubab ta aga üllatuseks kaasa võtta ka mõne muu lemmikpilli. Martin Arakut tuntakse ka Kandle-Ossi nime all, kelle armastatud hobiks on saanud esiisade kombel rahvakandle mängimine. Ossiliku fassaadi taga peitub aga õrn hing ja soe süda, mis on ka kuulajatele lahkelt avali. Kert Krüsban tegutseb nii soolopillimehena kui ansamblites ning jagab oma virtuoosseid oskusi edasi mitmes muusikakoolis üle Eesti.

2022. aastal Vabariigi Pillimehe välja kuulutanud Eesti Vabariigi President Alar Karis rõhutas külapillimeeste tähtsust ja nende vastutust Eesti rahva ühendajana. "Ta kannab edasi meie eelnevate põlvede lugusid, mälu, aga on ka kogukonna liitja, ühtetooja ja rahva murede ventiil," kõneles Karis toona auhinda üle andes. Kert Krüsban, kes viimati presidendilt hõbemärgi rinda sai, peab hea pillimehe tunnuseks oma mängust rõõmu tundmist ja ka võimet publikut sellest rõõmu tundma panna. “Oleme Juhani ja Martiniga juba nii mõnegi kontserdi koos teinud ja oleme oma kava sättinud nii, et kõigile jääks ruumi olla soolopillimees, aga saaksime nautida ka koosmängu võlusid. Kui publik tuleb tantsupõrandale jalga keerutama, siis on kontsert korda läinud,” muheles Krüsban.

Tarmo Noormaa lisas, et tuuri käigus loodetakse rohkem inimesi pillimängu juurde meelitada ning julgustada ka neljandast Vabariigi Pillimehe konkursist osa võtma. Konkursile registreerimist on pikendatud kuni 10. novembrini ning infot selle kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt. Konkurss Vabariigi Pillimees 2024 toimub 22. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aidas.

Foto: Kärt Suurlaht.