Est
Eng

1993

15. mail 1993 asutati Viljandis Noorte Moosekantide Selts ning toimus esimene PÄRIMUSA päev, mis keskendus pärimusmuusikale. Üritus tõi kokku 200 külastajat. 

1994

Toimub pärimusmuusikapidu uue nime all - Viljandi pärimusmuusika festival. Postimees kommenteerib asja nii: „Kolm päeva, mis vapustasid maailma." Publikut on juba 5000 inimest.

1995

Festival on kogunud jõudu ja muutunud neljapäevaseks.

1996

Antakse festivali pealik Ando Kivibergile Viljandi Pärimusmuusika Festivali korraldamise eest Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia. Festivali publikuarv tõuseb 10 000ni, muusikapidu pälvib ka Viljandi linna kultuuripreemia.

1997

Kaks tollast rahvamuusika eriala tudengit, Krista Sildoja ja Tuulikki Bartosik, lähetati Viljandi pärimusmuusika festivali poolt 1997. aasta juuli alguses Rootsi Faluni ETHNO laagrisse. Festivali soovil ja värske laagrikogemuse tuules toimuski samal aastal 20.–24. juulini Viljandis esimene sellelaadne pärimusmuusika õppelaager Noorte Moosekantide Pillimängupäevad.

1998

Festivali pealik saab linna teenetemärgi ja ta valitakse Viljandi linna aasta isikuks. Festivali korraldav Noorte Moosekantide Selts saab Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

2000

Jaanuaris asutatakse MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival. Asutajateks on Viljandi Linnavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Kultuurikolledži Arengufond ja seitse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooliga seotud isikut. Samal aastal saab festival European Forum of Worldwide Music Festivals (EFWMF) liikmeks.

2001

Festivali pealik, Ando Kiviberg pälvib Valgetähe V klassi ordeni. 

2002

Talvel saab esimest korda teoks maailmamuusika festival MAA ja ILM. Festival toimub esimestel aastatel Tartus ja Tallinnas, hiljem vaid Tartus ja muutub traditsiooniks.

2003

Forum of Worldwide Music Festivals'i aastakoosolek toimub Viljandis ja Tallinnas ning sellest võtab osa 30 organisatsiooni liiget 14 riigist. Ilmavalgust näeb esimene Lõikuspidu. Viljandi pärimusmuusika festivali korraldusmeeskond pälvib Riigi Kultuuripreemia. Festivali programmijuhile Piret Ausile antakse Viljandi linna kultuuripreemia. Viljandi pärimusmuusika festival nimetatakse Lõuna-Eesti edukaimaks turismiobjektiks.

2004

27. detsembril nimetatakse MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival ümber MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuseks (EPMK). Kevadkontsert kogub toetust TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja ehitamiseks.

2005

Toimub kevadkontsert Tallinna päeval Raekoja platsil, kogutakse annetusi DVD „Aja kõlad" väljaandmiseks. Toimub 74 koolikontserti ja piletiostude arv suvisele festivalile ületab esimest korda 20 000 piiri. EPMK pälvib Postimehe lugejatelt Kultuuriveduri auväärse nimetuse.

2006/2007

Hooaeg toob endaga kaasa 99 koolikontserti. Festival MAA ja ILM pikeneb kahepäevaseks ning kevadel sooritatakse kontsertreis uuema pärimusmuusika tutvustamiseks - Anu Taulilt ilmus teine plaat mulgikeelsete lauludega. Keskusesse asub tööle kaks põhikohaga interpreeti.

2007

Toimub 15. pärimusmuusika festival, mille teema pöörab suuremat tähelepanu regilaulule ja teistele iidsetele laulutraditsioonidele ning laulikutele. Algab Pärimusmuusika Aida ehitus.

2008

28. märtsil avatakse Viljandi lossimägedes Eesti Pärimusmuusika Keskuse uus kodu - Pärimusmuusika Ait. Majas hakkab toimuma aastaringne kontserttegevus, sealsamas alustavad tegevust vabahariduskool August Pulsti õpistu ning Pärimusmuusika teabekogu.

2009

Sündmusterohke aasta! 10. jaanuaril saab Eesti Pärimusmuusika Keskus Kultuurkapitali aastapreemia Pärimusmuusika Aida missioonikindla ja tulemusrikka avahooaja eest. Aimar Ventsli ja Raadio 2 eestvedamisel antakse 29. aprillil välja esimest korda Eesti Etnomuusika auhinnad, mis juba aastapärast hakkab kandma nime Etnokulp. 15. mail leiab August Pulsti õpistu eestvedamisel Pärimusmuusika Aidas aset esimene Üleriigiline pilliõpilaste võistumängimine. 30. oktoobril toimub Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvõttel Tallinnas Estonia kontserdisaalis suurejooneline pärimusmuusika galakontsert, mis lõpetab August Pulsti 120. sünniaastpäevale pühendatud sündmuste sarja. 13. novembril esietendub Pärimusmuusika Aida suures saalis tantsulavastus "Tantsumasin" (autor ja lavastaja Silver Sepp), mis pääseb järgmisel Eesti teatriauhindade jagamisel parima lavastuse kategoorias nelja tugevama sekka. 

2010

Aasta algus tõi August Pulsti Õpistule pärimusmuusika õpetamise ja propageerimise eest Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali preemia. Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1.-2. oktoobril kogunevad teistkordselt Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

2016

Eesti Pärimusmuusika Keskus hakkab Eesti ETNO laagrite kõrval korraldama eraldi Laste ETNO laagrit, kuhu oodatakse osalejaid vanuses 7.-16. eluaastani. Laagri töö kulmineerub suvisel pärimusmuusika festivalil kontserdiga koos Eesti ETNOga.     

2017

Esmakordselt toimub Noor Pärimusbändi konkurss, kuhu oodatakse kuni 20-aastaseid noorteansambleid, kelle repertuaaris on vähemalt kaks pärimusmuusika lugu. Konkursi patroon on ansambli Trad.Attack! liige Sandra Vabarna, kes rõhutab selle konkursi olulisust ja jätkusuutlikkust: "Konkurss toimub kindlasti ka järgmisel aastal, ning me toetame selle püsimist. Me vajame noort talenti, et hoida ja edendada rahvamuusika populaarsust ja pärandit. Soovime, et meie kodumaa eripärane muusika võluks suuremaid lavasid ja publikut üle maailma."

2018

Toimub esimene Vabariigi Pillimehe konkurss Rootsi võistluse Riksspelmani eeskujul. Selle eesmärk on populariseerida ehedat pärimusmuusikat ning esile tuua ja edendada soolopillimängu oskusi. Konkurss on avatud kõigile Eesti pillimängijatele. Iga muusik võistleb individuaalselt ja võib osaleda mistahes pilliga. Vabariigi Pillimehe konkursil osalemine on märk kvaliteedist ning võitja tiitel on kõrgeim tunnustus pärimusmuusikule.

2020

Kogu maailma raputab koroonapandeemia. Eesti Vabariigis kehtib eriolukord ning ühiskonna- ja sündmuskorraldus on piiratud. Esimest korda jääb ära Viljandi pärimusmuusika festival, AGA mitte täielikult! Toimub PÄRIMUSA 2.0!

2023

Kolmekümnes festivaliaasta tõi kaasa mitu tunnustuspreemiat Eesti Kultuurkapitalilt. Eesti Pärimusmuusika Keskust tunnustati rahvakultuuri valdkonna peapreemiaga Viljandi pärimusmuusika festivali 30 aasta pikkuse korraldamise ning eesti muusikalise emakeele väärtustamise ja järeltulevatele põlvedele edasiandmise eest. Viljandi pärimusmuusika festivali järjepideva professionaalse korralduse ja kunstilise programmi eest pälvisid helikunsti valdkonna tunnustuspreemia pikaaegsed festivali korraldajad Ando Kiviberg, Tarmo Noormaa, Anu Rannu ja Peedu Põld. Meeldiv üllatus saabus ka Turundajate Liidu korraldatud Kuldmuna konkursilt, kus kategoorias Meisterlikkus: Illustratsioon teenis XXX Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse eest Tegelinski muna välja disainiagentuur Putka.

2024

Viljandi pärimusmuusika festivali pealava kolis üle aastakümnete taas laululavale, mis andis festivalikogemusele uue mõõtme ja tõi kaasa publikurekordeid. XVI üleriigilisel võistumängimisel sai peapreemia kandlemängija Kertu-Liis Õnnis ning IV Vabariigi Pillimehe konkursil noppis tiitli Toomas Valk. Pärimusmuusika Lõikuspidu ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga koostöös korraldatud Viljandi pärandusfestival tõi kontsertidele, töötubadesse ja konverentsile huvilisi üle maailma. Aasta tõi kaasa ka tunnustusi. Eesti Pärimusmuusika Keskusele sai osaks Viljandimaa "Aasta Vabaühenduse" auhind panuse eest kultuurielu edendamisse. Pärimuslabori eestvedaja Margit Kuhi võttis vastu aga Eesti Folkloorinõukogu "Aasta Tegu" tiitli pärimuskultuuri tutvustamise eest Ida-Virumaa kooliõpilastele (2023. aastal). Viljandi pärimusmuusika festival pälvis rahvusvahelise Green Destinations TOP100 tunnustuse kui keskkonnasõbralik ja noori kaasav sündmus. 

2025

Visionest Institute OÜ valis Eesti Pärimusmuusika Keskuse 2025. a. unistuste tööandjaks kolmandas sektoris ehk mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute hulgas. Noorte kaasamise ja pärimusmuusika arendamise eest 2024. aastal tunnustas Viljandi Noortevolikogu Eesti Pärimusmuusika Keskust laste- ja noortesõbraliku ettevõte tiitliga. Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade kategoorias "Aasta muusikasündmuste korraldaja" tõusis Eesti Pärimusmuusika Keskus žürii valikul 2024. aasta tegevuse eest nelja nominendi hulka.