Eesti Pärimusmuusika Keskuse põhikiri
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimi on mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus (edaspidi nimetatud "ühing"), lühendatult MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus või MTÜ EPMK, inglise keeles Estonian Traditional Music Center NGO. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ning tema asukoht on Viljandi linn, Eesti Vabariik.
1.2. Ühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.3. Ühing on kultuuri toetamise eesmärgil loodud mittetulundusühing.
2. TEGEVUSE EESMÄRGID
2.1. Eesmärgi saavutamiseks ühing:
2.1.1. korraldab pärimusmuusika festivale, kontserte ja muid kultuuriüritusi;
2.1.2. toetab pärimusmuusika viljelejaid;
2.1.3. organiseerib pärimusmuusikaalast koolitust;
2.1.4. organiseerib pärimusmuusikaalaste õppevahendite ja muude väljaannete kirjastamist ja levitamist;
2.1.5. tegeleb pärimusmuusika populariseerimisega, konverentside, seminaride jms korraldamisega;
2.1.6. loob ja tihendab rahvusvahelisi sidemeid pärimusmuusika valdkonnas;
2.1.7. annab avaliku konkursi korras välja stipendiume õppe- ja teadustööks ning loominguliseks tegevuseks põhikirjajärgsetel eesmärkidel.
2.2. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks võib ühing arendada majandustegevust:
2.2.1. vallata, kasutada ja käsutada ühingu vara;
2.2.2. omandada, võõrandada ja rentida hooneid, seadmeid, transpordivahendeid ja muud vara;
2.2.3. astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
2.2.4. sõlmida töölepinguid ühingu töötajatega;
2.2.5. arendada välissuhtlust, astuda lepingulistesse suhetesse välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
2.2.6. teostada põhikirjajärgseks tegevuseks vajalikke tehinguid, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva põhikirjaga.
3. ÜHINGU LIIKMED
3.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele. Ühingul peab olema vähemalt kolm liiget. Kui ühingu liikmete arv langeb alla kolme, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama ühingu lõpetamise avalduse.
3.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek juhatuse ettepanekul.
3.3. Ühingu liikmeks astumisel tasub füüsiline või juriidiline isik sisseastumismaksu, mille suuruse otsutab liikmete üldkoosolek.
3.4. Ühingust välja astumisest on ühingu liige kohustatud teatama ja esitama vormikohase avalduse hiljemalt välja astumisele eelneva aasta 01. novembriks.
3.5. Liikme väljaarvamise ühingust otsustab liikmete üldkoosolek. Liikme võib ühingust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
3.6. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.
3.7. Ühingu liige omab kõiki liikme õigusi ja kohustusi vastavalt seadusele.
4. ÜLDKOOSOLEK
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.
4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimist puudutavates küsimustes, mida ei ole antud juhatuse ega nõukogu pädevusse.
4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.3.1. põhikirja muutmine;
4.3.2. ühingu eesmärgi muutmine;
4.3.3. nõukogu liikmete ja ühingu juhatuse liikme määramine;
4.3.4. revisjoni- või audiitorkontrolli määramine;
4.3.5. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.3.6. sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamine;
4.3.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 2 korda aastas.
4.5. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
4.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole ühingu liikmetest.
4.8. Kui üldkoosolek ei ole pädev p.4.7. sätestatu kohaselt otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kolm liiget.
4.9. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
4.10. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
4.11. Ühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige ei või hääletada ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud ühingu liikme hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
4.12. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4.13. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest ja kui käesolev põhikiri ei sätesta teisiti.
4.14. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
4.15. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik ühingu liikmed või nende esindajad. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
4.16. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik ühingu liikmed.
4.17 Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik ühingu liikmed.
4.18 Tehingud ühingu varadega, mille soetusmaksumus ületab 500 000 eurot, on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik ühingu liikmed.
4.19 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud ühingu kõik liikmed.
5. JUHATUS
5.1. Ühingu juhatusel on üks liige (juhataja).
5.2. Juhataja määratakse üldkoosoleku poolt.
5.3. Juhatajaks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.
5.4. Juhataja võib nõukogu otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
5.5. Juhataja korraldab ühingu tegevust ja liikmete arvestust.
5.6. Juhataja korraldab ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
5.7. Juhataja arutab ja otsustab igapäeva küsimusi, mida ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku ega nõukogu pädevusse.
5.8. Juhataja peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
5.9. Juhatajale võib maksta tema ülesannetele ja ühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
5.10. Juhataja esindab ühingut ilma volikirjata ühingu põhikirja alusel.
6. MUUD ORGANID
6.1. Ühingu nõukogusse kuulub viis kuni seitse liiget.
6.2. Nõukogu liikmete määramine ja nende tagasikutsumine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Nõukogu volituste kestus on 3 aastat.
6.3. Nõukogu liikmeks ei või olla juhataja, ega pankrotivõlgnik, ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.
6.4. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
6.5. Nõukogu esindab ühingut vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatajaga.
6.6. Nõukogul on õigus tutvuda kõigi ühingu dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti ühingu tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
6.7. Nõukogu liikme võib üldkoosolek igal ajal, sõltumata põhjustest tagasi kutsuda.
6.8. Nõukogu pädevusse kuulub:
6.8.1. juhatajaga lepingu sõlmimine pärast üldkoosoleku poolt juhataja määramist;
6.8.2. kultuuriprojektide ja kultuuriürituste kavade, eelarvete ja eelarvete täitmise aruannete kinnitamine.
6.9. Nõukogu nõusolek on juhatajale vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.
6.10. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui kaks korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
6.11. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhataja või nõukogu liige.
6.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest.
6.13. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
6.14. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
6.15. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
6.16. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda, ega jääda erapooletuks.
6.17. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab üldkoosolek.
7. RAHALISED VAHENDID
7.1. Ühingu rahalised vahendid moodustuvad:
7.1.1. sisseastumis-ja liikmemaksudest;
7.1.2. annetustest ja sponsorlusest;
7.1.3. fondide ja sihtasutuste rahalistest vahenditest;
7.1.4. Eesti ja välisriikide krediidiasutuste laenudest;
7.1.5. muudest laekumistest.
8. ARUANDLUS
8.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhataja raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
8.2. Juhataja esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui ühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
8.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhataja.
9. JÄRELEVALVE
9.1. Järelevalve teostamiseks juhataja ja nõukogu tegevuse üle võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla ühingu juhataja ega raamatupidaja.
9.2. Juhataja ja nõukogu liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
9.3. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.
10. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE.
10.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik ühingu liikmed.
10.2. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes on kantud tulumaksusoodustusega asutuste nimekirja või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
11. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE
11.1. Likvideerijad annavad ühingu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.