Random Image

1. Tule väl`lä päeväkene


Tule väl ́lä päeväkene
Anna Evert (1961). Karksi (Kogunud H. Tampere) RKM MGN 2 615 c.

Tule väl ́lä päeväkene, kas’ke
Mia anna sulle pätsi leibä, kas’ke
Päeväpoisil poole pätsi, kzas’ke
Kuul anna kullast leiba, kas’ke
Vilul anna villast leibä, kas’ke
Tule väl ́lä päeväkene, kas’ke

2. Obesemäng


Obesemäng
A. Wahlberg, 1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud). Helme khk EKmS 4° 5, 487 (457).
Viis: E. Vasar. Paistu, Kärstna GEG, DH 519, 31. 

Laulje võtave tõinetõise käest kinni, teeve üte sõõri ja laulve kõndiden. Nende keskel on üits ek kaits tüdärlast, kedä obene saap nimetet ja sis irnume piave.

Laulje:
Et sa irnu mu obene – val ́ale Et sa karga kaara süüje – val ́ale

Obene kargap ja irnup lustilikult:
Ei ma pane palgi ette – val ́ale Egä vii su vehmerile– val ́ale
Egä saada saani ette – val ́ale
Ma vii talli su mäele – val ́ale Ette anna einujani – val ́ale
Ette kanna kaurajani – val ́ale Pilust pista peeni einu – val ́ale Akkenest ma anna kaara – val ́ale
Läbi lae lassi einä – val ́ale
Irnu, irnu mu obene – val ́ale

3. Lambamäng


Lambamäng
Greete Jents 1884–1985 (1961), Karksi Kogunud H. Tampere
RKM MGN 2 548 b

Karja meid aeti
Vits meil piiu pisteti
Kanik kätte kääneti
Murru puhu murreti
Mia oia memme ut’tu
Mia kaitse taadi karja Memm tiip mulle uvve kuvve Sinissida sukkasida
Unt läit’s karja ui, ai
Süü ärä äiä lammas
Jätä maha minie lammas Jätä maha minie lammas

No, tulli karjane tagasi ja vaatase, et lambit es ole. Sis läits lambit taga otsme. Lamba tuudsiv karjatse ääle ärä ja akassive äält tegeme sääl.

Karjane: Tere-tere! Kas sa mu lambit näit?
Hunt: Es näe.
Karjane: Mes sul sääl taga sellä om?
Hunt: Ne oo taevatähekse ja aavalehekse. Karjane: Kas kutsu võip?
Hunt: Võip küll, et mikeperäst ei või.

Sis lamba tulliv undi sellä tagast. Nüüt akati lambit ruuvme.
Kes puust üle kargave ästi, nii jääs üle talve.
Kes ei karga ja nee sis lüvväs maha või üitspuha, mes nendege tetäs.

4. Kullimäng ja Liiri-lõõri!


Kullimäng ja Liiri-lõõri!
Mihkel Ilus (1889). Halliste khk.. H II 22, 532/3 (13).

Kuuts, kuuts kullike                             Kunnes sii kõvask jäi?
Naats, naats nabrake                         Kõvask karras kandu.
Kunnes kulli pesäke?                          Kunnes sii kand jäi?
Taga tare tamme otsan                      Karu kaap(is) kannu
Kunnes sii tamm jäi?                          Kunnes sii karu jäi?
Vana miis ragus tamme                     Karu vuure vette
Kunnes sii vanamiis jäi?                     Kunnes sii vesi jäi?
Vanamiis sures ärä                             Must ärg jõi vii.
Kunnes temä mateti?                         Kunnes sii must ärg jäi?
Pikä põllu piindrä ala                          Must ärg läits lauta. 
Kunnes sii piinär jäi?                           Kunnes sii laut jäi?
Kana sabits piindre                             Tuli palut lauda.
Kunnes sii kana jäi?                            Kunnes sii tuli jäi?
Kana karras ruugu                              Tuli läits taivas.
Kunnes sii ruug jäi?                             Mikeg’ sinna perrä minti?
Vikat niit(is) ruu.                                  Padadege-pangedege
Kunnes sii vikät jäi?                             Raudiste ratastege.
Kõvask kulut vikäti,                             Vaskiste vangertege.

5. Taalrimäng


Taalrimäng

M. Tiidur (1880-1890). Paistu khk. EÜS IV 439 (889).  Viis: Anna Vari, 1893 a, kogunud I. Rüütel (1961). Karksi, Sudiste. RKM II 103, 552 (146).

Taaler-taaler, sii piap käimä ütest käest tõise kätte
sii om ää, et sa’i tää,
egä taalerit ei näe
Armas laits sa oled pime otsme piat sii om ime
sii om ää, et sa’i tää, egä taalerit ei näe

6. Kuuts-kuuts kullikene


Kuuts-kuuts kulikene
Liisu Mägi (Puru Liisu). Paistu, (kogunud O. Loorits) ERA Fon. 335 b. 

Kuuts-kuuts kullikene
Naats-naats narrakene
Mes sii kulli meile otsiv?
Kull otsiv külä kanuje
Kull otsiv kuke päidä
Mõnda kirju kalkunida
Mõnda paari partsisida
Oh sina ullu kullikene
Mes otsid me talule
Meil om kana kammerinna
Kuke kulda kellerinna
Milla saa sinna talule
Kus om kana kaputjalga
Kuke kulla õrre pääle
Vaatame kulli pääle
Miänes olli kullike(ne)
Kull ku einä kuhjake(ne)
Miänes kulli nönake(ne)
Nagu kaju kooguke(ne)
Miänes kulli kõrvakeise
Nagu õbehelmeke(ne)
Kuuts-kuuts kullikene...

Kukk: Tere, mes sa tiit siin?
Kull: Auku kaju
Kukk: Mes sa auguge tiit?
Kull: Süsä aa õhkme
Kukk: Mes sa südsege tiit?
Kull: Aa vetta kummass
Kukk: Mie sa viige tiit?
Kull: Kana-kuke karvi katu
Kukk: Mie nii kana-kuke kurja teive?
Kull: Isände erne ja emände läätse sõive ära
Kukk: Kanakse oidke nüid

7. Me lääme rüga lõikame


Me lääme rügä lõikame

Mall Paulson. Holstre, Paistu ERA Fon. 459 b. 

Me lääme rügä lõikame :|
Kes meist kolmest kokku köidäp :|
Miu oma Anneke :|
Millal mia tedä näi :|
Eilä õhtu ea valgel :|
Ea valgel kuu all :|
Kolme koidu keskeella :|

8. Linnamäng


Linnamäng

A. Wahlberg, 1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud). Helme khk. EKmS 4° 5, 487 (457).  Viis: Paistu. J. Kunder, EÜS IV 608 (3).

Siin laulvad kaks salko vastastikko, teine salk küsib ja teine vastab.

Mes oo liina :| – elleriaas
Linust liina :| – elleriaas
Külle tettü :| – elleriaas
Künnapuusta :| – elleriaas
Vaheseinä :| – elleriaas
Vahterista :| – elleriaas
Otsaseinä :| – elleriaas
Otsikista :| – elleriaas
Lagi tettü :| – elleriaas
Latikusta :| – elleriaas
Põrmandu pantu :| – elleriaas
Põvvakivest :| – elleriaas
Uss oo tettü :| – elleriaas
Uibuista :| – elleriaas
Paari pantu :| – elleriaas
Pütsikuista :| – elleriaas
Kattus pantu :| – elleriaas
Kanamunest :| – elleriaas
Tulge sissi :| – elleriaas
Noore mehe :| – elleriaas
Ostke siidi :| – elleriaas
Ostke väitsi :| – elleriaas
Minge vällä :| – elleriaas
Nooremehe :| – elleriaas

9. Sikakõine


Sikakõine

J. Kuusik (1889). Karksi khk. H II 23, 50.  Viis: Helme. Ado Sepp, EÜS V 225.

Tere-tere, tere-tere ................................sikakõine, sikakõine, sikakõine
Jumalime Jumalime ...............................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Kunnes käüsit, kunnes käüsit ................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Veskel käüsi, veskel käüsi ......................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Mes veskel, mes veskel .........................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Nisu püügelt, nisu püügelt ....................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Mikeg(e) mõõdit, mikeg(e) mõõdit .......sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Sar ́vege, sar ́vege .................................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Mikeg(e) pühksid, mikeg(e) pühksid ......sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Abendege, abendege .............................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Koe’s su, koe’s su magame panti ...........sikakõine, sikakõine?
Neitsi sängü, neitsi sängü ......................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Ka sii neitsi, ka sii neitsi siut es pessä ....sikakõine, sikakõine?
Pess küll, pess küll .................................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Koe’s ta lei, koe’s ta lei ...........................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Külgi müüdä, külgi müüdä .....................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Kudas rüüksit, kudas rüüksit ..................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Meku-meku, meku-meku ......................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine

10. Vanaemämäng


Vanaemämäng

Jaan Ainson & Hans Ainson (1894). Paistu khk., Holstre v. H II 51, 543/4 (2). Viis: EÜS IV 325 (609).

Lauljad: Lääme, lääme linna – et vodi ruudu;
Vanaemä: Mes sinna linna – purimeri mängu.
L: Vanaemäl ehtit ot ́sme – et vodi ruudu;
V: Vanaemäl esiki – purimeri mängu.

L: Lääme lääme linna – et vodi ruudu;
V: Mes sinna linna – purimeri mängu.
L: Vanaemäl körti ot ́sme – et vodi ruudu;
V: Vanaemäl esiki – purimeri mängu.

L: Lääme lääme linna – et vodi ruudu;
V: Mes sinna linna – purimeri mängu.
L: Vanaemäl põlle ot ́sme – et vodi ruudu;
V: Vanaemäl esiki – purimeri mängu.

L: Vanaemäl üükest ot ́sme ...
L: Vanaemäl sõlut ot ́sme ...
L: Vanaemäl kiisit ot ́sme ...
L: Vanaemäl sukke ot ́sme ...
L: Vanaemäl kengi ot ́sme ...
L: Vanaemäl kaskat ot ́sme ...
L: Vanaemäl amet ot ́sme ...
L: Vanaemäl kindit ot ́sme ...
L: Vanaemäl rätti ot ́sme ...
L: Vanaemäl obest ot ́sme ...
L: Vanaemäl nuurt miist ...

Vanaemä: Ole terven, tüdarlaits!

11. Kaitskümmend üits


Kaitskümmend üits
Martna khk. RKM II 248, 281/2 (88).

Ja sii kaitskümmend üits ja sii kaitskümmend kaits ja sii kaitskümmend kolm, neli, viis, kuus.
Ja sii kaitskümmend seidse ja sii kaitskümmend katesse ja kaitskümmend ütesse ja kolmkümmend täüs.

Ja sii kolmkümmend üits...              Ja sii kuuskümmend üits...         Ja sii ütessakümmend üits...         
Ja sii nelikümmen üits...                   Ja sii seidsekümmend üits...      ... ja sada täüs!
Ja sii viiskümmend üits...                 Ja sii katessakümmend üits...


Vahetrall 1: Tule tagasi

Tule tagasi, tule tagasi, tule lauba õhta tagasi :|
(J. Müür, Tarvastu. EÜS IX 866.)

Vahetrall 2: Oh kallim, kallim, sa ei tää                                                 

Oh kallim, kallim, sa ei tää, su rinnal engäte om ää.          
Sa sulat miu süäme
kui suhkur kuuma kohvisse.
(Helme, Pikasilla RKM II 143, 489.)

Tuul mängip tamme ostege, ei jõvva tamme liigute.
Sest tamme ossa tugeve
ja juure maa sehen sügäve.
(Alma Tamaru. Helme RKM II. 145, 145.)

Tal taarikannun tatiku
ja sängisamban lutiku.
Õvven kõndis vana orik,
suun tal olli leväkanik.
(Mari Laanemets, 63a, kogunud V. Rööp (1961). Halliste khk. Penuja RKM II 104, 426 (4). Sealhulgas viisi autor.)

12. Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus-seidse


Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus-seidse
Ella Paulson, s 1905. Kogunud O. Loorits ja R. Viidalepp (1935), Deš H. Tampere. Paistu khk. Holstre v. Pirmastu k. ERA III 7, 182/3 (26), Fon. 459-a.

Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus, seidse,
kus om minu armuke (sõbrake)?
Ta põle siin, ta põle sääl,
sest temä om Ameerikan.

13. Maja ilu


Maja ilu
Marie Sarv < Ann Tomson, 59 a.(1935). Karksi khk., Karksi v., Liiva t. ERA II 96, 171/2 (15). Viis: A. Jalakas. Karksi RKM II 143, 433.

Mängije käive sõõrin.
Ku peremiis kodun, sis maja elu ilus :|

Peremiis tullu sõõri sissi.
Tammtiisel, tammtiisel, tammtiisel, talleraa :|

Siin käinu terve ring jalga kõvaste maha lüien ja karates edesi. Võetes pernaine sissi.
Ku pernaine kodun, sis maja elu ilus :|
Tammtiisel, tammtiisel, tammtiisel, talleraa :|
Ku perepoig kodun, sis maja elu ilus :|
Tammtiisel... :|
Ku peretüdär kodun, sis maja elu ilus :|
Tammtiisel... :|
Sis äitsneve õvve ja kasvave kambri :|
Tammtiisel... :|

Sehen olije käinü välissõõrige vastapidi.
Ku peremiis kodund, sis maja ilu kadund :|
Tammtiisel... :|

Peremiis lännü vällä.
Ku pernaine kodund, sis maja ilu kadund :|
Tammtiisel... :|

Pernaine ärä.
Ku perepoig kodund, sis maja a-uu kadund :|
Tammtiisel... :|

Perepoeg ärä.
Ku peretüdär kodund sis maja ilu kadund :|
Tammtiisel... :|

Peretüdär ärä.
Sis ikeve nuka ja karjuve kambri :|
Tammtiisel... :|

14. Rikas miis


Rikas miis
P. Ruubel-Kanniste. Halliste EÜS II 110. Viis: A. Soots. Halliste RKM II 102, 403.

Mia ole rikas miis, miul om sirgu oste sehen :|
Palle siut, oh rikas miis, anna mul oma sirkudest :|
Vaesel mehel ei anna ma üttegi oma sirgukest :|
Ku ei anna, võta esi kaunimpe ja parempe :|

15. Ällilaul


Ällilaul
Richard Viidalepp < Kreeta Unt, 76 a. Halliste khk., Abja vanadekodu (1935) ERA II 78, 519 (5). Viis: K. Kukk. Karksi, Lilli RKM II 104, 381.

Kasva, kasva karjatses :|
Äti ärjä oidijes :|
Nänni lehmä nüsjes :|
Sõtsi sia süütjes :|
Velle täku juutjes :|
Kasva, kasva karjatses :|
Kaaraterä raskempes :|
Tanguterä targempes :|

Aadress

Pärimusmuusika Ait
Tasuja pst 6, Viljandi, 71011

MTÜ EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS 

Reg-nr: 80116582
KMKR: EE100623277
Ak SEB: EE691010220008039018

Üldinfo

Pärimusmuusika Ait
Avatud T-L 12.00-19.00 ja sündmuste ajal

Piletikassa, administratsioon
+372 434 2070 (T-L 12.00-19.00)

Eesti Pärimusmuusika Keskuse büroo
folk@folk.ee
+372 434 2050 (E–R 9.00–17.00)

Ruumide rent
+372 5552 2683 (E-R 09.00-17.30)

Aida kohvik

Pärimusmuusika Aida III korrus ja terrass

Avatud T-L 12.00-19.00

info@aidakohvik.ee
+372 434 2066
+372 507 1452

Kiirviited

Viljandi pärimusmuusika festival
Aida kohvik

Oleme osa Tartu 2024 külalislahkuse võrgustikust

Müügitingimused Privaatsustingimused

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.

Väljaanded

Noodikogu

Pärimusmuusika õppevideod

Mulgikiilse laulumängu

Mulgikiilse laulumängu

Mulgikiilse laulumängu

Väljaanded

Noodikogu

Pärimusmuusika õppevideod

Mulgikiilse laulumängu