Mulgikiilse laulumängu

Eesti Pärimusmuusika Keskus on koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga üles võtnud laulumängud, et edendada mulgi keele ja pärimuse õppimist.

Valiku Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvatest laulumängudest, mida mängiti Mulgimaal, on teinud Annika Mändmaa. Mulgi keele osas nõustas Alli Laande. Kõigil huvilistel on võimalus siit alla laadida ka mängude noodid ja sõnad.

Laulumängude nimekiri:
1. Tule väl`lä päeväkene. Anna Evert (1961). Karksi (Kogunud H. Tampere). RKM MGN 2 615 c.
2. Obesemäng. A. Wahlberg, 1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud). Helme khk. EKmS 4° 5, 487 (457). Viis: E. Vasar. Paistu, Kärstna. GEG, DH 519, 31.
3. Lambamäng. Greete Jents 1884–1985 (1961), Karksi, Kogunud H. Tampere. RKM MGN 2 548 b.
4. Kullimäng ja Liiri-lõõri! Mihkel Ilus (1889). Halliste khk.. H II 22, 532/3 (13).
5. Taarlrimäng. M. Tiidur (1880-1890). Paistu khk. EÜS IV 439 (889).
6. Kuuts-kuuts kullikene. Liisu Mägi (Puru Liisu). Paistu, (kogunud O. Loorits). ERA Fon. 335 b.
7. Me lääme rügä lõikame. Mall Paulson. Holstre, Paistu. ERA Fon. 459 b.
8. Linnamäng. A. Wahlberg, 1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud). Helme khk. EKmS 4° 5, 487 (457). Viis: Paistu. J. Kunder, EÜS IV 608 (3).
9. Sisakõine. J. Kuusik (1889). Karksi khk. H II 23, 50. Viis: Helme Ado Sepp, EÜS V 225.
10. Vanaemämäng. Jaan Ainson & Hans Ainson (1894). Paistu khk., Holstre v. H II 51, 543/4 (2). Viis: EÜS IV 325 (609).
11. Kaitskümmend üits. Martna khk. RKM II 248, 281/2 (88).
11.1. Vahetrall 1: Tule tagasi. J. Müür, Tarvastu. EÜS IX 866.
11.2. Vahetrall 2: Oh kallim, kallim, sa ei tää. Helme, Pikasilla RKM II 143, 489; Alma Tamaru. Helme RKM II. 145, 145; Mari Laanemets, 63a, kogunud V. Rööp (1961). Halliste khk. Penuja RKM II 104, 426 (4).
12. Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus-seidse. Ella Paulson, s 1905. Kogunud O. Loorits ja R. Viidalepp (1935), Deš H. Tampere. Paistu khk. Holstre v. Pirmastu k. ERA III 7, 182/3 (26), Fon. 459-a.
13. Maja ilu. Marie Sarv < Ann Tomson, 59 a.(1935). Karksi khk., Karksi v., Liiva t. ERA II 96, 171/2 (15). Viis: A. Jalakas. Karksi RKM II 143, 433.
14. Rikas miis. P. Ruubel-Kanniste. Halliste EÜS II 110. Viis: A. Soots. Halliste RKM II 102, 403.
15. Ällilaul. Richard Viidalepp < Kreeta Unt, 76 a. Halliste khk., Abja vanadekodu (1935) ERA II 78, 519 (5). Viis: K. Kukk. Karksi, Lilli RKM II 104, 381.

Esitavad:
Annika Mändmaa - kannel ja hiiu kannel
Juhan Koppel - lõõtspill
Kelly Veinberg - viiul

1. Tule väl`lä päeväkene

Tule väl ́lä päeväkene
Anna Evert (1961). Karksi (Kogunud H. Tampere) RKM MGN 2 615 c.

Tule väl ́lä päeväkene, kas’ke
Mia anna sulle pätsi leibä, kas’ke
Päeväpoisil poole pätsi, kzas’ke
Kuul anna kullast leiba, kas’ke
Vilul anna villast leibä, kas’ke
Tule väl ́lä päeväkene, kas’ke

2. Obesemäng

Obesemäng
A. Wahlberg, 1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud). Helme khk EKmS 4° 5, 487 (457).
Viis: E. Vasar. Paistu, Kärstna GEG, DH 519, 31.

Laulje võtave tõinetõise käest kinni, teeve üte sõõri ja laulve kõndiden. Nende keskel on üits ek kaits tüdärlast, kedä obene saap nimetet ja sis irnume piave.

Laulje:
Et sa irnu mu obene – val ́ale Et sa karga kaara süüje – val ́ale

Obene kargap ja irnup lustilikult:
Ei ma pane palgi ette – val ́ale Egä vii su vehmerile– val ́ale
Egä saada saani ette – val ́ale
Ma vii talli su mäele – val ́ale Ette anna einujani – val ́ale
Ette kanna kaurajani – val ́ale Pilust pista peeni einu – val ́ale Akkenest ma anna kaara – val ́ale
Läbi lae lassi einä – val ́ale
Irnu, irnu mu obene – val ́ale

3. Lambamäng

Lambamäng
Greete Jents 1884–1985 (1961), Karksi Kogunud H. Tampere
RKM MGN 2 548 b

Karja meid aeti
Vits meil piiu pisteti
Kanik kätte kääneti
Murru puhu murreti
Mia oia memme ut’tu
Mia kaitse taadi karja Memm tiip mulle uvve kuvve Sinissida sukkasida
Unt läit’s karja ui, ai
Süü ärä äiä lammas
Jätä maha minie lammas Jätä maha minie lammas

No, tulli karjane tagasi ja vaatase, et lambit es ole. Sis läits lambit taga otsme. Lamba tuudsiv karjatse ääle ärä ja akassive äält tegeme sääl.

Karjane: Tere-tere! Kas sa mu lambit näit?
Hunt: Es näe.
Karjane: Mes sul sääl taga sellä om?
Hunt: Ne oo taevatähekse ja aavalehekse. Karjane: Kas kutsu võip?
Hunt: Võip küll, et mikeperäst ei või.

Sis lamba tulliv undi sellä tagast. Nüüt akati lambit ruuvme.
Kes puust üle kargave ästi, nii jääs üle talve.
Kes ei karga ja nee sis lüvväs maha või üitspuha, mes nendege tetäs.

4. Kullimäng ja Liiri-lõõri!

Kullimäng ja Liiri-lõõri!
Mihkel Ilus (1889). Halliste khk.. H II 22, 532/3 (13).

Kuuts, kuuts kullike Kunnes sii kõvask jäi?
Naats, naats nabrake Kõvask karras kandu.
Kunnes kulli pesäke? Kunnes sii kand jäi?
Taga tare tamme otsan Karu kaap(is) kannu
Kunnes sii tamm jäi? Kunnes sii karu jäi?
Vana miis ragus tamme Karu vuure vette
Kunnes sii vanamiis jäi? Kunnes sii vesi jäi?
Vanamiis sures ärä Must ärg jõi vii.
Kunnes temä mateti? Kunnes sii must ärg jäi?
Pikä põllu piindrä ala Must ärg läits lauta.
Kunnes sii piinär jäi? Kunnes sii laut jäi?
Kana sabits piindre Tuli palut lauda.
Kunnes sii kana jäi? Kunnes sii tuli jäi?
Kana karras ruugu Tuli läits taivas.
Kunnes sii ruug jäi? Mikeg’ sinna perrä minti?
Vikat niit(is) ruu. Padadege-pangedege
Kunnes sii vikät jäi? Raudiste ratastege.
Kõvask kulut vikäti, Vaskiste vangertege.

5. Taalrimäng

Taalrimäng

M. Tiidur (1880-1890). Paistu khk. EÜS IV 439 (889). Viis: Anna Vari, 1893 a, kogunud I. Rüütel (1961). Karksi, Sudiste. RKM II 103, 552 (146).

Taaler-taaler, sii piap käimä ütest käest tõise kätte
sii om ää, et sa’i tää,
egä taalerit ei näe
Armas laits sa oled pime otsme piat sii om ime
sii om ää, et sa’i tää, egä taalerit ei näe

6. Kuuts-kuuts kullikene

Kuuts-kuuts kulikene
Liisu Mägi (Puru Liisu). Paistu, (kogunud O. Loorits) ERA Fon. 335 b.

Kuuts-kuuts kullikene
Naats-naats narrakene
Mes sii kulli meile otsiv?
Kull otsiv külä kanuje
Kull otsiv kuke päidä
Mõnda kirju kalkunida
Mõnda paari partsisida
Oh sina ullu kullikene
Mes otsid me talule
Meil om kana kammerinna
Kuke kulda kellerinna
Milla saa sinna talule
Kus om kana kaputjalga
Kuke kulla õrre pääle
Vaatame kulli pääle
Miänes olli kullike(ne)
Kull ku einä kuhjake(ne)
Miänes kulli nönake(ne)
Nagu kaju kooguke(ne)
Miänes kulli kõrvakeise
Nagu õbehelmeke(ne)
Kuuts-kuuts kullikene...

Kukk: Tere, mes sa tiit siin?
Kull: Auku kaju
Kukk: Mes sa auguge tiit?
Kull: Süsä aa õhkme
Kukk: Mes sa südsege tiit?
Kull: Aa vetta kummass
Kukk: Mie sa viige tiit?
Kull: Kana-kuke karvi katu
Kukk: Mie nii kana-kuke kurja teive?
Kull: Isände erne ja emände läätse sõive ära
Kukk: Kanakse oidke nüid

7. Me lääme rüga lõikame

Me lääme rügä lõikame

Mall Paulson. Holstre, Paistu ERA Fon. 459 b.

8. Linnamäng

Linnamäng

A. Wahlberg, 1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud). Helme khk. EKmS 4° 5, 487 (457). Viis: Paistu. J. Kunder, EÜS IV 608 (3).

Siin laulvad kaks salko vastastikko, teine salk küsib ja teine vastab.

9. Sikakõine

Sikakõine

J. Kuusik (1889). Karksi khk. H II 23, 50. Viis: Helme. Ado Sepp, EÜS V 225.

Tere-tere, tere-tere ................................sikakõine, sikakõine, sikakõine
Jumalime Jumalime ...............................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Kunnes käüsit, kunnes käüsit ................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Veskel käüsi, veskel käüsi ......................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Mes veskel, mes veskel .........................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Nisu püügelt, nisu püügelt ....................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Mikeg(e) mõõdit, mikeg(e) mõõdit .......sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Sar ́vege, sar ́vege .................................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Mikeg(e) pühksid, mikeg(e) pühksid ......sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Abendege, abendege .............................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Koe’s su, koe’s su magame panti ...........sikakõine, sikakõine?
Neitsi sängü, neitsi sängü ......................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Ka sii neitsi, ka sii neitsi siut es pessä ....sikakõine, sikakõine?
Pess küll, pess küll .................................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Koe’s ta lei, koe’s ta lei ...........................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Külgi müüdä, külgi müüdä .....................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine
Kudas rüüksit, kudas rüüksit ..................sikakõine, sikakõine, sikakõine?
Meku-meku, meku-meku ......................ärräkõine, ärräkõine, ärräkõine

10. Vanaemämäng

Vanaemämäng

Jaan Ainson & Hans Ainson (1894). Paistu khk., Holstre v. H II 51, 543/4 (2). Viis: EÜS IV 325 (609).

Lauljad: Lääme, lääme linna – et vodi ruudu;
Vanaemä: Mes sinna linna – purimeri mängu.
L: Vanaemäl ehtit ot ́sme – et vodi ruudu;
V: Vanaemäl esiki – purimeri mängu.

L: Lääme lääme linna – et vodi ruudu;
V: Mes sinna linna – purimeri mängu.
L: Vanaemäl körti ot ́sme – et vodi ruudu;
V: Vanaemäl esiki – purimeri mängu.

L: Lääme lääme linna – et vodi ruudu;
V: Mes sinna linna – purimeri mängu.
L: Vanaemäl põlle ot ́sme – et vodi ruudu;
V: Vanaemäl esiki – purimeri mängu.

L: Vanaemäl üükest ot ́sme ...
L: Vanaemäl sõlut ot ́sme ...
L: Vanaemäl kiisit ot ́sme ...
L: Vanaemäl sukke ot ́sme ...
L: Vanaemäl kengi ot ́sme ...
L: Vanaemäl kaskat ot ́sme ...
L: Vanaemäl amet ot ́sme ...
L: Vanaemäl kindit ot ́sme ...
L: Vanaemäl rätti ot ́sme ...
L: Vanaemäl obest ot ́sme ...
L: Vanaemäl nuurt miist ...

Vanaemä: Ole terven, tüdarlaits!

11. Kaitskümmend üits

Kaitskümmend üits
Martna khk. RKM II 248, 281/2 (88).

Ja sii kaitskümmend üits ja sii kaitskümmend kaits ja sii kaitskümmend kolm, neli, viis, kuus. Ja sii kaitskümmend seidse ja sii kaitskümmend katesse ja kaitskümmend ütesse ja kolmkümmend täüs.

Ja sii kolmkümmend üits... Ja sii kuuskümmend üits... Ja sii ütessakümmend üits...
Ja sii nelikümmen üits... Ja sii seidsekümmend üits... ... ja sada täüs!
Ja sii viiskümmend üits... Ja sii katessakümmend üits...

Vahetrall 1: Tule tagasi

Tule tagasi, tule tagasi, tule lauba õhta tagasi :|
(J. Müür, Tarvastu. EÜS IX 866.)

Vahetrall 2: Oh kallim, kallim, sa ei tää

Oh kallim, kallim, sa ei tää, su rinnal engäte om ää.
Sa sulat miu süäme
kui suhkur kuuma kohvisse.
(Helme, Pikasilla RKM II 143, 489.)

Tuul mängip tamme ostege, ei jõvva tamme liigute.
Sest tamme ossa tugeve
ja juure maa sehen sügäve.
(Alma Tamaru. Helme RKM II. 145, 145.)

Tal taarikannun tatiku
ja sängisamban lutiku.
Õvven kõndis vana orik,
suun tal olli leväkanik.
(Mari Laanemets, 63a, kogunud V. Rööp (1961). Halliste khk. Penuja RKM II 104, 426 (4). Sealhulgas viisi autor.)

12. Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus-seidse

Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus-seidse
Ella Paulson, s 1905. Kogunud O. Loorits ja R. Viidalepp (1935), Deš H. Tampere. Paistu khk. Holstre v. Pirmastu k. ERA III 7, 182/3 (26), Fon. 459-a.

Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus, seidse,
kus om minu armuke (sõbrake)?
Ta põle siin, ta põle sääl,
sest temä om Ameerikan.

13. Maja ilu

Maja ilu
Marie Sarv < Ann Tomson, 59 a.(1935). Karksi khk., Karksi v., Liiva t. ERA II 96, 171/2 (15). Viis: A. Jalakas. Karksi RKM II 143, 433.

Mängije käive sõõrin.
Ku peremiis kodun, sis maja elu ilus :|

Peremiis tullu sõõri sissi.
Tammtiisel, tammtiisel, tammtiisel, talleraa :|

Siin käinu terve ring jalga kõvaste maha lüien ja karates edesi. Võetes pernaine sissi.
Ku pernaine kodun, sis maja elu ilus :|
Tammtiisel, tammtiisel, tammtiisel, talleraa :|
Ku perepoig kodun, sis maja elu ilus :|
Tammtiisel... :|
Ku peretüdär kodun, sis maja elu ilus :|
Tammtiisel... :|
Sis äitsneve õvve ja kasvave kambri :|
Tammtiisel... :|

Sehen olije käinü välissõõrige vastapidi.
Ku peremiis kodund, sis maja ilu kadund :|
Tammtiisel... :|

Peremiis lännü vällä.
Ku pernaine kodund, sis maja ilu kadund :|
Tammtiisel... :|

Pernaine ärä.
Ku perepoig kodund, sis maja a-uu kadund :|
Tammtiisel... :|

Perepoeg ärä.
Ku peretüdär kodund sis maja ilu kadund :|
Tammtiisel... :|

Peretüdär ärä.
Sis ikeve nuka ja karjuve kambri :|
Tammtiisel... :|

14. Rikas miis

Rikas miis
P. Ruubel-Kanniste. Halliste EÜS II 110. Viis: A. Soots. Halliste RKM II 102, 403.

Mia ole rikas miis, miul om sirgu oste sehen :|
Palle siut, oh rikas miis, anna mul oma sirkudest :|
Vaesel mehel ei anna ma üttegi oma sirgukest :|
Ku ei anna, võta esi kaunimpe ja parempe :|

15. Ällilaul

Ällilaul
Richard Viidalepp < Kreeta Unt, 76 a. Halliste khk., Abja vanadekodu (1935) ERA II 78, 519 (5). Viis: K. Kukk. Karksi, Lilli RKM II 104, 381.

Mulgikiilse laulumängu

1. Tule väl`lä päeväkene

2. Obesemäng

3. Lambamäng

4. Kullimäng ja Liiri-lõõri!

5. Taalrimäng

6. Kuuts-kuuts kullikene

7. Me lääme rüga lõikame

8. Linnamäng

9. Sikakõine

10. Vanaemämäng

11. Kaitskümmend üits

12. Üits-kaits-kolm-neli-viis-kuus-seidse

13. Maja ilu

14. Rikas miis

15. Ällilaul

Liitu pärimusmuusika uudisvooga

Aadress

Üldinfo

Kiirviited

Vaegnägijale

Kontrastsus

Sisu suurendamine

Filtreeri

Filtreeri

Filtreeri

Filtreeri

Vali kuupäev

Vali kuupäev

Vali kuupäev