Regilaulu podcast: VI HOOAEG
Regilaulu podcasti kuues hooaeg jõudis kuulajateni 21. aprillil 2026.
Regilaulu Podcasti kuuenda hooaja keskmes on laulud, mis liiguvad kosjade, kaasavaliku ja pulmahuumori radadel. Argine elukorraldus põimub neis müütilise mõtlemisega, luues regivärssides tähenduslikke kujundilmu. Selles hooajas kõlavad ka müütilised regilaulud, milles ulm ja pärisilm kohtuvad sama loomulikult kui unenäos.
Oluline on tajuda ja mõtestada meie vaimset pärandvara, me rahva huumorit aga ka selle sügavtõsidust. Arusaamasid maailmakõiksusest ja inimese enda sisemaailmast. Isegi kui me ei saa rahvaluulest aru samuti, kui seda tegid põlvkonnad varem, jagame siiski väärtusi, mis on talletunud meie keelde ja luulesse.
Eestlauljateks on kuuendal hooajal: Marion Selgall, Leanne Barbo, Toomas Kõrvits, Mari Lepik, Ülle Kärner, Kulno Malva, Anne-Mai Park, Jaan Kiho ja Hanna-Reet Ruul. Summas laulavad Meelis Mereäär, Tarvi Valdmets ja Imre Luht.
Marion Selgalliga laulab koos Astrid Uus. Leanne Barbole laulab järgi Marion Selgall. Toomas Kõrvits laulab koos oma poja Mihkliga. Tammeougu Mari ehk Mari Lepik laulab koos Sõrve laulurühmaga Ammuker. Ammukeris laulavad veel Tammeougu Auli Parrest, Tammeniidi Elve Lepik, Maie Väljaäär, Ainika Jakobson, Jõe Laura Naagel, Lepigu Merike Sepp ja Uustlu Luule Rajaver. Ülle Kärnerile on järellauljaks tema tütar Ilo Paltser.
Kuuenda hooaja jutuvestjaks on lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo.
Selle ning ka eelnevate hooaegade ettevalmistamisest võttis osa Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras.
Laulude ja juttude helipildi aitasid kuulajani tuua Rainer Koik, Tõnis Noevere ja Marko Peder.
Kunstiline juht: Lauri Õunapuu. Idee ja produktsioon: Eesti Pärimusmuusika Keskus, Tarmo Noormaa. Projektijuhid: Kadri Suits ja Anett Suits.
1. Marion Selgall ja Astrid Uus "Tähemõrsja"
Laulu teksti ja viisi on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Mari Nelbergilt Kuusalu kihelkonnast Kolga-Aabla külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1864/5 (98) ja 2518 (93)).
Salme-neiu magab mäe peal, kus kasvavad lilled. Teda tuleb äratama vend, kes räägib, et tal käisid kodus uhked kosilased – kuu, päike ja täht. Neiu vastab, et ta ei lähe kuule ega päikesele naiseks – need tulevad ja lähevad, kuidas kunagi. „Ma lähen tähele,” ütleb neiu. Täht astub tuppa kaetud laua taha, ent keeldub söömast enne, kui talle tõotatud Salme pole tuppa toodud.
Taevaste kosilaste laul on tuntud väga paljudes variantides, ka meie naaberrahvastel. Mõnikord võib aimata, et ka neiu, keda tullakse kosima, on taevane müütiline tegelane – päikese- või ilmatütar, eha või koit. Nii võib selles, ühes kauneimas lembelaulus, näha müüti taevastest pulmadest. See sümboliseerib kõiksuse taasloomist, millesse mahub ka aastaringi lõputu tiirlemine.
Marion Selgalliga laulab koos Astrid Uus.
2. Leanne Barbo ja Marion Selgall "Kosjaminek"
Laulu teksti on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Joosep Kilströmilt Kuusalu kihelkonnast Pedaspää külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1766/9 (152)). Viis on pärit samasisulisest laulust, mille salvestas Rudolf Põldmäe Kuusalu kihelkonnas 1937. a. Toona olid lauljateks Triinu Ungers, Anna Matvei ja Leena Kröönvalk (ERA, Fon 506 c).
Noormees laulab: nägin neide sirgumas ja hakkasin salaja hobust poputama. Kosutasin teda hea söögiga, ilma et vanemad oleksid sellest midagi teadnud. Kui täkk oli kosunud, lasin ta rautada ja sõitsin Kõrvele kosja. Talu värav, aed ega kaev ei teinud minu tulekust välja. Astusin tuppa ja püüdsin juttu teha, vastust aga ei saanud ning peretütar ei tulnud mulle. Kui sõitsin koju tagasi, tuli mulle vastu vanamees, kes soovitas hobust natuke rohkem ehtida – pane hobusele siidist tekk ja ehi kabjad karraga. Kui ma nüüd sellise uhke hobusega neiu õuele sõitsin, võttis talu mind hästi vastu, perevanemad tervitasid mind ja nende kaunis tütar tuli mulle naiseks.
Leanne Barbole laulab järgi Marion Selgall.
3. Toomas ja Mihkel Kõrvits “Õlut me joome, teist me teeme”
Laulu aluseks on salvestus, millel laulab Viiu Kallas Hanila kihelkonnast Kinksi külast 1968. a. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 1473 e).
Janukustutuseks, töövaeva leevendamiseks ja pühadeks kulub head õlut alati. Seepärast ei hakata õlut pruulima alles siis, kui eelmine laar on otsakorral. Hoolikas õllepruulija teeb seda tööd järjepidevalt ja mõtleb kesvamärja valmistamisele juba siis, kui oder pole veel mahagi külvatud.
Laulu on lauldud ka pulmalauluna ja oma talu jõukuse kiituseks.
Toomas Kõrvits laulab koos oma poja Mihkliga.
4. Mari Lepik ja Ammuker "Olin mina ebe"
Viisi aluseks on Kaarma kihelkonnast 1889. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS IV 237 (330)). Kogujaks David (Tavit) Jakson.
Lauluteksti aluseks on samal aastal Johan Kappeli poolt Kaarma kihelkonnas üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 18, 607/8 (2)).
Ma olin edev ja käbe tüdruk. Külarahvas muudkui imestas: kes on see iludus!? Ema aga kostis vastu: „See on minu tütar. Kes tahab kosja tulla, olgu uhke mees hea hobusega!” Päevad läksid, mina ootasin ikka ainult jõukamat peigmeest. Naabri Liisa sai juba rikkale mehele, minul aga polnud kedagi. Tulgu või mõni vigane, peaasi et mees.
Ütlen veel kord: olgu su tuba kas või uhkesti värvitud, mina ei lähe sellisele hirmsale mehele. Kui tuled, kõõritad ja mossitad õues, kui saad tuppa, oled äkiline ja läbematu.
Kosjateemalises laulus kõlab ilusa neiu sisekõne: kuigi ta ihkab ideaalset kosilast, võib liiga kaua valides juhtuda, et lõpuks tuleb leppida hoopis kehva peigmehega, keda ta tegelikult ei soovi. Lõpuosa värsid seostuvad ka peiu pilkamisega pulmalauludes.
Tammeougu Mari ehk Mari Lepik laulab koos Sõrve laulurühmaga Ammuker. Ammukeris laulavad veel Tammeougu Auli Parrest, Tammeniidi Elve Lepik, Maie Väljaäär, Ainika Jakobson, Jõe Laura Naagel, Lepigu Merike Sepp ja Uustlu Luule Rajaver.
5. Ülle Kärner ja Ilo Paltser "Ehted varastatud"
Ülle Kärner on õppinud lauluteksti oma vanaisa tädi Matroona Rannaste järgi. Teksti kirjutas üles Ülle vanaisa Voldemar Rannaste Setomaal Mihailova (Meremäe) külas 1937. a. Lauluviisi aluseks on salvestus Ülle vanaisa vanavanaemalt Trossi Matr´olt, salvestas Armas Otto Väisänen Seretsova külas 1913. a. (EKM ERA, ERA, Fon 64 d).
Tõusin hommikul, rõivastusin ja ehtisin end. Siis läksin metsa ning nägin, et seal kasvas kaer ja õitses hernes. Võtsin ehted kaelast ja hakkasin herneid korjama. Siis tuli kuri varas ja viis mu ehted ära. Läksin nuttes koju. Seal küsis ema, miks ma kurvastan. Miks ma siis ei kurvasta – varas viis kõik mu ehted.
Laulutüüpi „Ehted varastatud” on tõlgendatud ka minetatud tüdrukupõlve tagakaebamisena, milles ehted tähistavad nooruslikku muretust või neitsilikkust.
Ülle Kärnerile on järellauljaks tema tütar Ilo Paltser.
6. Kulno Malva “Saks mind soovis soldatiks”
Laulu aluseks on helisalvestus Helmi Rohtlalt Kadrina kihelkonnast Võhma külast, mille tegi Ruth Mirov 1974. aastal (EKM ERA, KKI, RLH 74:2 (11)). Laul ilmus ka raamatus "Lahemaa vanad laulud", mille koostasid Ruth Mirov, Ingrid Rüütel ja Veljo Tormis (Eesti Raamat 1977).
Mõisast määrati mind mereväeteenistusse. Ent ma ei sobi sõduriks – soldatiriided ei istu mulle kuidagi. Sõjaväes pole ka ema, kes minu eest hoolitseks. Pole mul seal matjatki: kui suren, jään merre kalade söögiks.
7. Anne-Mai Park "Kuldmees"
Teksti aluseks on 1896. a. Ambla kihelkonnast Otto Hintzenbergi kogutud tekst, mille laulis Leenu Tiik (EKM ERA, E 40193). Laulu viisilähe ei ole teada. Seda on lauldud viimastel aastakümnetel ka muude sõnadega ja võimalik, et viis on tuletis ühest või mitmest üleskirjutatud või salvestatud viisist (näiteks Kolga-Jaanist Marie Sepalt salvestatud viis 1937. aastast või üks Karl August Hermanni kogus leiduv viis 1875. aastast, EKM ERA, ERA, Pl 48 A1 ja EÜS IV 564 (1260)).
Riia sepp tegi mulle kuldse peigmehe. Kullast ja hõbedast mees oli aga külm ja elutu. Kaebasin oma muret vanematele naistele, kes soovitasid mul kuldse peigmehe asemel valida endale mees päris inimeste hulgast. Lihast ja luust mees on soojem.
Laul kuldmehest on levinud vaid Ambla kihelkonnas ning kujutab endast laulutüüpide „Kuldnaine” või „Puunaine” teisendit. Enamasti valmistab sepp tehisnaise endale. Tema soov luua ideaalne abikaasa kukub aga läbi, sest tal ei õnnestu anda kaasale hinge. Sarnaseid müüte leidub nii Euroopas kui ka kaugemal, nende üheks taustaks võib olla rituaalsete jumalakujude tegemine. Moraliseeriv õpetus sõltub seejuures alati ajastust ja tõlgendaja taustast.
8. Jaan Kiho "Miks on ilmake udune”
Laulutekst on kokku pandud Jaan Kiho poolt. Selle aluseks on Simuna kihelkonnast 1891. a. Julie Sepa kogutud tekst (EKM ERA, H II 11, 965/6 (22)), millele on lisatud nii omaloomingulisi kui traditsioonilisi värsse. Viimased pärinevad Ülo Tedre toimetatud tekstiantoloogiast "Eesti rahvalaulud" (Eesti Raamat 1969–1974). Regiviisi motiividel põhineva laulumeloodia autoriks on Jaan Kiho.
Ilm on udune, pime ja külm seepärast, et inimesed on omavahel eri asjade pärast tülli pööranud. Kui Jumalal õnnestuks ilm parandada, paraneks ka maailm ja koos sellega inimesed.
Laulud ja lood sellest, kuidas halb ilm ja inimeste headus on omavahel seotud, on tuntud nii meil kui ka mujal. Soome müütide kõrval leidub väga sarnaseid motiive ka maailma lõpu kirjeldustes „Vanema Edda” „Völuspás” ning Snorri Sturlusoni kirja pandud „Nooremas Eddas”, täpsemalt „Gylfaginningis”.
9. Hanna-Reet Ruul "Kurg kündmas"
Lauluteksti aluseks on Vastseliina kihelkonnast 1894. a. Peeter Saare poolt kogutud tekst (EKM ERA, H I 6, 82/3 (4)). Redigeeris ja murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnas Sika külas elanud Jaan Jakobsoni lauluviis, mille pani 1890. a. kirja Jakob Orav (EKM ERA, EÜS I 112 (5)).
Tõusin hommikul üles ja nägin õues kurge kündmas. Tapsin kure ning viisin ta koju emale küpsetada. Ema pani kure vakka, kus temast kasvas kaunis neiu. Neiule tulid kosja kuu, päike ja täht. Kuu ja päikese lükkas neiu tagasi, ent tähe kosjad võttis vastu. Kui täht tahtis neiut kaasa viia, hakkas ema nutma: andsid aega neidu kasvatada, anna nüüd aega ka ehtida.
„Tähemõrsja” laulu üks võimalikke algusmotiive jutustab kündvast kurest. Motiivi loogika ei avane otsesõnu, ebaselgeks jääb nii see, miks kurg künnab, kui ka see, kuidas temast saab neiu. Seetõttu saab kõnelda vaid võimalikest tõlgendustest ja oletustest, mille järgi võib kurg olla eufemistlik või metafoorne kujund, osutades kas neiule endale, mõnele teisele müütilisele tegelasele, loomale või üleloomulikule olendile.
10. Meelis Mereäär, Tarvi Valdmets ja Imre Luht "Must naine"
Laul on õpitud 1956. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Muhumaalt Pallasmaa külast pärit Mihkel Pallas. Koguja oli Herbert Tampere (EKM ERA, RKM, Mgn II 11 a).
Noormees jälgib neidusid, kes koristavad linapõldu, ja püüab aimata, kellest võiks saada tema tulevane pruut. Seejuures jääb ta aga magama ning kõik tüdrukud jõuavad sel ajal endale juba peigmehed leida, ainult tema jääb ilma. Nii saab ta ainsana järele jäänud musta neiu. Midagi pole parata – tüdruk tuleb puhtaks pesta. Möödujad nöögivad noormeest: vaata aga poissi, pole korralikku hobustki. Noormees jätkab siiski pruudipesu ning saab viimaks endale kena kaasa.
Muhu laulutüübis „Must naine” põimuvad mitmed motiivid teistest sarnastest lauludest. Siin leidub näiteks „mere kündmise” motiiv, milles merd kujutatakse põlluna, samuti kosjafantaasiatele omaseid kujutelmi tulevase abikaasa valimisest. Laulu keskne koomika on jämedakoeline ja groteskne: „kõlbmatu” kaasa kirjeldus ning tema pesemine mõjuvad ühtaegu pilkeliselt ja rituaalselt. Kuigi tänapäeva vaates võib sellises kujutluses märgata ka seksistlikke jooni, ei taandu laul naise alandamisele. Samalaadseid laule leidub ka vastupidises variandis, kus pilke objektiks on hoopis noormees, keda kujutatakse musta või hallitanuna. See osutab, et niisugune kujutlus kuulub pigem kosja- ja pulmahuumori valdkonda ning on mõeldud naljana, mitte solvanguna.