Viljandimaa HaKu ühisprogramm “Emakeelepäev”
11.–12. märts 2027 | Viljandimaa 5. klassidele
Viljandimaa HAKU ühisprogramm on kultuuriasutuste koostöös loodud terviklik õppepäev, mis pakub 5. klasside õpilastele võimalust avastada eesti keelt ja kultuuri väljaspool tavapärast klassiruumi.
Emakeelepäevale pühendatud õppepäeval uuritakse eesti keelt ja kultuuri eri vaatenurkadest – lugemise, kirjutamise, rahvalaulu, teatrimängu ning kultuuripärandi tundmaõppimise kaudu. Tegevused on eakohased, praktilised ja loovad ning toetavad riikliku õppekava eesmärke.
Õppepäev toimub 11. ja 12. märtsil kahe erineva programmiga. Kool registreerib klassi ühele valitud päevale. Ühel päeval saab osaleda kuni kolm klassi. Iga klass läbib päeva jooksul kõik kolm selle päeva haridusprogrammi. Klassid alustavad erinevates kultuuriasutustes ning liiguvad päeva jooksul ühest toimumiskohast teise. Klasside täpse marsruudi ja programmide järjekorra määrab korraldaja.
Registreerimisel valib kool sobiva kuupäeva. Täpne marsruut, alguspunkt ja muu õppepäevaks vajalik praktiline info saadetakse registreerunud koolidele enne programmi toimumist.Õppepäeva ajakava
9.45–10.15 liikumine järgmisse toimumiskohta
10.15–11.00 II haridusprogramm
11.00–11.45 söögipaus ja liikumine järgmisse toimumiskohta
11.45–12.30 III haridusprogramm
NB! Korraldajal on õigus teha muudatusi õppepäevade ajaplaanis!
Praktiline info
Kuupäevad: 11. ja 12. märts 2027
Kellaaeg: 9.00–12.30
Maht: 3 × 45-minutilist haridusprogrammi
Kohtade arv: kuni 25 õpilast grupis
Osalustasu: 14 € õpilase kohta (tasuda saab arvega)
Programmi tutvustus:
Viljandi Linnaraamatukogu
Raamatukohvik „Kakao ja kaaned“
Nii nagu isu võib tekkida ühest ampsust, võib ka lugemishuvi süttida paarist leheküljest. Raamatukohviku „Kakao ja kaaned“ menüüs tulevad tutvustamisele mulgikeelsed koka tervitused, armastatud eesti autorite juturaamatud ning magusaks lõpetuseks loomulikult luule.
Kohapealne tegevus ja lisamaterjalid:
iga kohvikukülastaja loob oma maitsekriitiku märkmeraamatu;
klass saab kaasa menüükaardi kõigi tutvustatud raamatutega.
ERMi Heimtali Muuseum
„Kirjatähemustrid“
Uurime erinevaid märke ja mustreid ning õpime tundma vanade mustrimärkide tähendusi. Muuseumi kogudes olevate esemete põhjal vaatleme erinevaid mustrirütme ja nende loomise põhimõtteid. Praktilise tegevusena kujundab iga õpilane oma nimetähtedest isikliku märgi ja loob tähemustreid.
Kohapealne tegevus ja lisamaterjalid:
paberilehed nimetähtede ja mustrite kujundamiseks;
valminud töö saab õpilane kaasa võtta.
Kondase Keskus
„Kevade“ – loost maalile ja filmile
Oskar Lutsu armastatud jutustuse „Kevade“ esimene väljaanne ilmus 1912. aastal. Õpitoas läheme tagasi Oskar Lutsu kooliaega, räägime toonaste koolilaste elust ning mängime vana aja mänguasjadega.
Tutvume ka kooliõpetaja ja kunstniku Paul Kondase maaliga „Paunvere poisid“ (1961) ning vaatame, kuidas Lutsu loodud tegelased jõudsid Arvo Kruusemendi filmi „Kevade“ (1969).
Lisamaterjal: tööleht kodus täitmiseks.
Viljandi Muuseum
„Vana aja koolitund“
Kas eesti keel on olnud kogu aeg samasugune?
Muuseumis uurime, kuidas lapsed umbes 150 aastat tagasi koolis käisid ja millist keelt räägiti. Saame teada, mis on krihvel ja kuidas seda kasutati, katsetame sule ja tindiga kirjutamist ning uurime vanaaegseid raamatuid ja gooti kirja.
Lisamaterjal: tööleht kirjutus- ja lugemisharjutustega.
Eesti Pärimusmuusika Keskus
„Regiloom(e)“
Rahvalaul on iga rahva muusikaline emakeel ja mälu. Selle kaudu hoitakse alles ning antakse edasi inimestele olulisi tundeid, sündmusi ja väärtusi.
Õpitoas uurime, mis on regilaul ja mida see meile õpetab. Tutvume regilaulude keele, vormi ja teemadega, laulame koos ning proovime kätt ka oma regilaulu loomisel.
Eel- ja lisamaterjalid:
ettevalmistav materjal Opiqus;
kohapealne tööleht oma laulu loomiseks.
Teater TEMUFI
„Keel peaosas“
Teatriseinte vahel arendame eneseväljendusoskust, julgust ja loovust. Avastame keelt kui hääle, eneseväljenduse ja rollide loomise tööriista ning pöörame tähelepanu ka kehakeelele.
Teater annab võimaluse kogeda eesti keelt mänguliselt – nii, et keel on tõepoolest peaosas.